Comeniuse programmiga Itaalias.
Uus õppeaasta algas teadmisega, et oktoobris on meil võimalus osa võtta Euroopa koolide rahvusvahelisest programmist ja selle raames sõita Itaaliasse.
Enne sõitu oli meil aga tõsine ettevalmistus esitluste materjalide kogumise ja nende kokku- panemisega.
Itaalias oli meie võõrustajaks San Pietro Kutsekeskkool. Kärla Põhikooli esindasid õpilased Ruth Rahnel, Margerite Mesila ja Sander Õispuu, direktor Jaan Lember ning õpetajad Gerta Uus ja Katrin Mesila.
Järgnevalt sellest, mida selle toreda nädala jooksul nägime ja kogesime.
Esimene päev, 13. oktoober algas kogunemisega koolimaja ees. Kella üheksaks läksime aulasse, kus itaallased tegid esitluse vee ja elektri kokkuhoiust meie igapäevaelus. Sellele järgnes ringkäik koolimajas, kus õpilased tutvustasid nii maja, õppetöö korraldust kui ka koolivälist elu. Meid jaotati gruppidesse ja külastasime ka õppetunde. Peale pausi tutvusime koolimaja ümbruse ja San Pietro linnaga. Meile näidati kohalikku ehituskunsti ja erinevaid skulptuure, sealhulgas ka San Pietro sümbolit, tiibadega lõvi.
Kell 2 algas sõit Veronasse, mis asub Adige jõe ääres. See linn on San Pietrost ca 15 km kaugusel. Et sinna jõuda, tuli ületada mitmeid erinevaid sildu. Verona on üks Itaalia vanemaid linnu, kus on palju kaunist arhitektuuri ja tema ehituskunst erineb vägagi meie omast. Käisime Verona kõige kuulsama kiriku Basilica di San Zieno Maggiore juures. Jalutasime mööda Verona tänavaid Piazza Erbe väljakule, kus imetlesime suveniiride turgu. Külastasime Casa de Giulietta´t ehk Romeo armastatu, Juliet’i maja. Sealt läksime edasi Verona Arena juurde, mis asus Piazza Bra väljakul. Terve päev sadas vihma, vaid korraks leidsime varju Castelvecchio lossi silla lähedal ühe kaarekese all. Need, kes tahtsid, läksid ka sillale, et nautida sealset ilusat vaadet. Meie saatjateks olid San Pietro kooli õpilased, kes rääkisid erinevate vaatamisväärsuste ajaloost.
Teisipäeval külastasime Veneetsiat, mis asub Aadria mere rannikul. See on üks maailma omapärasemaid ja kauneimaid linnu. Kohe lummasid meid Veneetsia veekanalid, sillad ja majad. Sealsed tänavad on väga kitsad ja suurem liiklus toimub hoopis kanalitel gondlitega. Keset tänavaid olid liikuvad poed, kust sai suveniire osta. Vaatlesime kirikuid, mis olid ilusad ja võimsad; ühte neist imetlesime ka seestpoolt. Meie kogunemispaik oli massiivsel Püha Markuse väljakul. Tagasi oma bussi peale sõitsime veeteed mööda nn. veebussiga. See oli nii huvitav ja uus kogemus.
Kolmapäev oli tõsine tööpäev. Päeva algul käisime kohalikus linnahallis, koolimajja tagasi jõudes algasid esitlused. Prantsusmaa ja Itaalia tiimil oli esitluste juures ka väike video, mis tegi nende jälgimise nauditavamaks. Toimus ka plakatite konkurss. Pärast esitlusi käisime me veel ühes koolis, mille juurde kuulus ka viinamarjaistandus. Meile räägiti viinamarjade hooldamisest, neile sobivatest kasvutingimustest, veinidest ja veini tegemisest. Õhtul toimus koolimajas rahvusvaheline pidu koos vanemate ja õpetajatega. Lauad olid lookas lastevanemate poolt valmistatud maitsvatest roogadest ja küpsetistest. Õhtu lõppes tantsuga, kus õppisime teiste rahvaste tantsumänge.
Neljapäeval külastasime kõrgel mägedes asuvat tuuleparki, kus räägiti tuulikute tööst ja olulisusest. Seal oli küll vähem tuulegeneraatoreid kui Virtsus, aga me saime neile väga lähedale minna ja uudistamist oli palju. Järgnes retk veinimõisasse. Sealgi tehti väike ringreis ning räägiti keskkonna säästlikkusest seoses viinamarjakasvatuse ja veinitootmisega. Saime ka rohkem aimu veini impordist ja vahendajatest. Pakuti maitsvaid suupisteid ja õpetajetele veinigi nii maitsta kui osta. Seejärel suundusime Itaalia suurima, Garda järve äärde. Tee sinna oli päris pikk, aga sõit oli seda väärt – imetleda sai looduse ilu Alpide jalamil, suursuguseid ehitisi, mitmesuguseid vaatamisväärsusi. Gardas külastasime kohalikku lossi ja ostsime hästi palju jäätist, sest Itaalia jäätis on tõeliselt super! 
Õhtud veetsime koos oma võõrustajate perede ja sõpradega. Olid ka erinevad kokkusaamised kohalike noorte ja väliskülalistega. Ajasime juttu, mängisime jalgpalli, shoppasime… Neljapäeval toimus lahkumispidu, sõime head ja paremat, tantsisime, lobisesime, jätsime hüvasti… Kurb oli… See oli meie viimane õhtu Itaalias.
Reedel algas pikk kojusõit. Ja kui Tallinna lennujaamas võttis meid vastu jääkülm õhk, igatsesime kõik tagasi sooja ja päikeselisse, sõbralikke ja lahkelt naeratavaid inimesi täis Itaaliasse.
Sander, Margerite, Ruth