Tervitus 100-aastasele koolile!
Suurt pidu peetakse tavaliselt siis, kui mõnele inimesele 100 aastat turjale saab. Eriti veel siis, kui ta on kõbus ja rõõmsameelne. Koolimaja kohta ei saa ju öelda, et näe, kui kõbus teine saja-aastaselt veel, et tuleb isegi peopidamisega toime. Koolimaja õnn tuleneb sellest, et ta on igavesti noor, ergas ning täis rõõmsat sädinat ja energiat. Koolimaja on nende nägu, kes tema sisemuses igapäev toimetavad. Niikaua kuni kool püsib, on ta noor, vaatamata aastatele, mis tema asutamisest möödunud on.
Minul on Kärla koolimajaga eriline side, sest minu kooliaja lõpus algas hoone uuenemine. 1970.aasta kevadel, mil valmistusime lõpueksamiteks, asus meie klass praeguse õpetajate toa kohal. Raske oli keskenduda, sest akna taga toimus tolle aja kohta midagi väga põnevat. Koolimaja juurdeehituse vundamenditööd olid alanud. See oli meie jaoks midagi erilist! Saime vaid ette kujutada, millised õpitingimused saavad need lapsed, kes tulevikus selles armsas majas õpivad. Meil oli käes aeg selle majaga hüvasti jätta.
Aastakümneid hiljem kinkis saatus mulle seoses Kärla kooliga veel ühe „vingerpussi”. 1996. aastal tuli mul vastu võtta vallavanema amet. Kuhu pöörata pilk kõigepealt, mis on meie vallas esmane vajadus, oli minu esimene küsimus iseendale. Koostöös vallavolikogu ja vallavalitsusega leidsime, et üks vald ei saa särada enne kui tema koolimaja on selline, kus me ise sooviksime taas õppima või ka vajadusel õpetama asuda. Kus lastel ja noortel oleks võimalik end arendada mistahes õppeainetes, huvi- või spordialadel. Selle tulemuse nimel pidi pingutama kogu valla elanikkond, sest kõike ühekorraga saavutada polnud võimalik. Et volikogu valik – investeeringud haridusse – oli õige, selles ei kahelnud toona, ega kahtle ka täna mitte keegi. Selle otsuse tulemusel on meil täna koolikompleks, mida kellegi ees häbenema ei pea. Kuna aastate jooksul on mul olnud võimalus külastada paljude Euroopa riikide omavalitsusi ja näha ka sealseid koolimaju, siis julgen kindlalt väita: meie, kärlakad, oleme tugevalt üle Euroopa keskmise.
Ent seda mitte ainult koolimaja pärast. Minu süda on alati rõõmsalt tuksatanud, kui loen kusagilt meie kooli õpilaste või vilistlaste saavutustest. Olgu tegemist aineolümpiaadide, spordivõistluste või mistahes talentide konkurssidega. Rõõmustan ka siis, kui külastan üritusi, kus meie lapsed esinevad.
Nii, et lisaks ilusale koolimajale, paistab meie kant silma ka tublide ja andekate laste poolest. Seda on väga mõnus tunnetada.
Et meie kooli mäletavad inimesed veel paljude aastakümnete tagant, näitas meie vilistlaste kokkutulek, mis oli nii kaasahaarav ja millest osavõtt oli läbi aegade suurim.
Mida soovida ühele koolile, kes sai hiljuti 100 aastat turjale? Ikka rahutut tormamist, rõõmukilkeid, peamurdmist ja õpilaste igakülgset arendamist! Kool ei saa olla vana ei saja ega kahesaja või ükskõik mitmesaja aastaselt. Mida pikem on kooli ajalugu, seda tugevamaks tema traditsioonid muutuvad. Seda tõestab ju ka meie Kärla kool!
Soovin uue õppeaasta algul kõigile neile, kes viivad Kärla koolimaja tema järgmisse elusajandisse, palju visadust, teadmistejanu ja jätkuvalt häid saavutusi! Õpetajatele pikka närvi ja tegusat meelt! Naeratage ka siis kui vaatamata pingutustele ei laabu kõik otsekohe!
Palju õnne kogu kooliperele!
Toivo Vaik
Kärla vallavolikogu liige
Kärla kooli vilistlane aastast 1970.